Kooli lugu

Ajalugu

2019
2019

2019 – KOOLI ÜMBEREHITUS

2018. aastal algas kooli põhjalik ümberehitus, mille käigus lammutati kooli uue osa kaks korrust ja renoveeritakse kooli vana osa. Ümberehitatud kool valmib 2019. aasta sügiseks.
2014
2014

2014 – Juuru Eduard Vilde Kool

Seoses riikliku haridusreformiga, lõpetas tegevuse keskkooli osa. Kool jätkas tegevust põhikoolina.
2012
2012

2012 – Huvikool

2012. aastast tegutseb kooli juures huvikool, kus on võimalik õppida viiulit ja klaverit ja soololaulu.
1999
1999

1999 – Eduard Vilde nim. Juuru Gümnaasium

Kool kasvas 12-klassiliseks kooliks ja omistati Eduard Vilde nim. Juuru Gümnaasiumi nimetus.
1983
1983

1983 – Kooli juurdeehitus

1983 – Kooli juurdeehitus
Kuna kool oli õpilastele väikseks jäänud, võeti ette juurdeehituse rajamine. Juurdeehitus valmis 1983. aasta sügiseks. Aasta hiljem valmis võimla.
1967
1967

1967 – Internaadihoone

1967. aastal valmis internaadihoone, mis võimaldas kaugemalt kooli käivatel õpilastel majutuda õppenädalal kooli lähedal.
1965
1965

1965 – Eduard Vilde nim. Juuru Keskkool

1965. aastal anti koolile kirjanik Eduard Vilde nimi. Tema üks tähtsamaid teoseid „Mahtra sõda“ kirjeldab kunagisi talurahvarahutusi Mahtras ja selle ümbruses. 1948. aastal koolis avatud samateemalisest muuseuminurgast kasvas välja praegune Mahtra Talurahvamuuseum.
1957
1957

1957 – Juuru Keskkool

1957 – Juuru Keskkool
Samal aastal kui lahkus auga välja teenitud pensionile 41 aastat kooli juhtinud Eduard Aus, alustati uut kooliaastat Juuru keskkoolina.
1944
1944

1944 – Juuru Mittetäielik Keskkool

1944 – Juuru Mittetäielik Keskkool
Nõukogude võimu naastes muudeti taas kooli nime – Juuru Mittetäielik Keskkool.
1941
1941

1941 – Juuru Alg- ja Täienduskool

1941 – Juuru Alg- ja Täienduskool
Saksa okupatsiooni ajal jätkas tegevust kool tegevust kui Juuru Alg- ja Täienduskool.
1940
1940

1940 – Juuru Mittetäielik Keskkool

Pärast kommunistlikku juunipööret Tallinnas, vahetus riigis võim – algas Nõukogude I okupatsioon. Kool muudeti Juuru Mittetäielikuks Keskkooliks.
1933
1933

1933 – Juuru Alg- ja Täienduskool.

1933 – Juuru Alg- ja Täienduskool.
6-klassiliseks algkoolile lisandus 1933. aastal veel täienduskool.
1922
1922

1922 – Juuru 6-kl. Algkool

1922 – Juuru 6-kl. Algkool
Kool kasvas 6-klassiliseks algkooliks.
1919
1919

1919 – Juuru 4-kl. Rahvakool

Kool kasvas 4-klassiliseks kooliks.
1915
1915

1915 – Juuru 2-kl. Ministeeriumikool

1915 – Juuru 2-kl. Ministeeriumikool
1915. aastal lõpul valmis Juuru 2-klassilise ministeeriumikooli hoone. Maja ehitati Kadaka talult ostetud krundile. Uude koolihoonesse asusid ümber Juuru-Atla vallakooli ja Maidla vallakooli lapsed ja õpetajad. Avatud koolis tegutses lisaks vallakoolile, esialgu kaks klassi.
1871
1871

1871 – Juuru-Atla vallakool

1871 – Juuru-Atla vallakool
19. sajandi alguseks koolide arv kõikjal vähenes ja meile lähim kool asus Kosel (!). Põhja-Eestis õpetasid sel ajal lapsi rändõpetajad. Sajandi keskpaigas olukord aga paranes ja rajati kokku 16 küla- ja vallakooli ajavahemikus 1842-1880 järgemööda: Kasvandu, Pae, Salutaguse, Oblu, Maidla, Seli, Mahtra, Kädva, Ingliste, Juuru- Atla, Pirgu, Järlepa, Purila, Härgla,..Read More
1736
1736

1736 – Juuru kihelkonnakool

Pärast Põhjasõda algas Veneaeg. 1736. aastast on teada, et Juurus tegutses kihelkonnakool. Ja aastatel 1786-1787 oli kihelkonnas juba 10 kooli: kihelkonnakool Juurus ning mõisa-või külakool Inglistel, Mahtras, Härglas, Maidlas, Hõredal, Järlepas, Umbrus, Kuimetsas ja Palukülas.
1695
1695

1695 – Juuru köstrikool

1695 – Juuru köstrikool
Esimesed teated kooli kohta Juurus pärinevad 17. sajandi lõpust, Rootsi ajast. 1687. aastal ilmus Rootsi kuninga Karl XII koolikäsk, mille järgi pidi iga kiriku juures tegutsema kool. 1695. aastast pärineva teate järgi on Juurus valminud kool ja kooli õpetajaks on kohaliku koguduse köster, sealt ka nimetus – köstrikool. Seega on..Read More