skisma

SKISMA

Mis see on?

Uus meeskondlik võitlusspordiala, mille esimesed võistlused toimusid Juuru Eduard Vilde Koolis, 2018. aastal.

Miks selline nimi – Skisma?

Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) tähendas kiriku lõhenemist 1054 aastal.

Kirik lõhenes õigeusu kirikuks (idakirik) ja roomakatoliku kirikuks (läänekirik). Lõhenemise põhjuseks oli nii võimuvõitlus absoluutse võimu kehtestamiseks kristlikus kirikus, kui ka erimeelsused usulistes tõekspidamistes. Kumbki eraldunud kirik pidas ennast ainuõigeks ehk Jumalale lähedaimaks.

Mäge, mis on ka uue spordiala keskmeks, on peetud läbi aegade jumalate eluasemeks. Kuna võitlus kahe tiimi vahel toimub mäe vallutamise nimel, ehk absoluutse võimu saavutamise nimel, siis saigi võitluse nimeks – Skisma.

Kreeka keelsest skisma’st on tulnud eesti keelde sõna kisma, mis samuti tähendab võitlust.

Kuidas sündis uus spordiala – Skisma?

Idee sündis 1979. aastal, Tartus, 12. Keskkoolis (Tartu Hansa Kool), kui tollased 2a ja 2b klassi poisid omavahel vahetunnis „matikuninga võitlust” pidasid. Kooli koridoris, seina ääres oli võimlemismattide hunnik. Võitlus käis selle eest, kes valitseb (kelle käes) on mäe pealne. Kuna vahetundide 10 minutit jäid võitja välja selgitamiseks lühikeseks, siis lepiti kokku, et tullakse, peale tunde, spetsiaalselt kohale – võistlema tõelise ja absoluutse „matikuninga” tiitli eest. Võitjat enam ei mäleta, küll aga lahkus üks 2b klassi poiss (Kalle Kõiv) võistluselt suure vaimustusega, küsides endalt – miks sellise laheda võitlusalaga teised ei tegele? Miks ei peeta koolide vahelisi võistlusi? Maailmameistri-võistlusi?

Ligi 40 aastat hiljem, Juuru Eduard Vilde Kooli direktoriks saades (2017a.), oli võimalus Kalle Kõiv’ul oma lapsepõlve unistus teoks teha – korraldada koolide vahelised võistlused Skismas. Riikliku huvihariduse ja-tegevuse toetuse eest soetati vajaminev varustus – matid, mäe konstruktsioon, kimanod jms.  2017 aasta sügisest alustati skisma treeningutega, mille käigus töötati välja skisma reeglistik. Esimene võistlus, Juuru kooli klasside vahel, toimus 2018a. septembris. Esimene koolide vaheline võistlus leidis aset 24.september, 2019a. Võistlesid Juuru Eduard Vilde Kooli, Kaiu Põhikooli ja Kohila Mõisakooli esimese kooliastme (1-3 kl.)  õpilased. Võitsid Juurukad. Üks, mis kindel – samasugust vaimustust, mida tundis Kalle Kõiv 40 aastat tagasi, tundsid ka kõik esimesest Skisma turniirist osavõtjad!

 

Skisma  reeglid:

  1. Skisma areen – ruudu kujuline matimägi mõõtudega 3m x 3m x 1m (h). Mati paksus mäe peal ja mäe külgedel 5 cm. Mäge ümbritseb 2m laiune ja 15cm paksune matiala, mille peale on ohutu 85 cm pealt kukkuda.
  2. Võistkond – 5 liikmeline. Võistkonna liikmete kehakaalude summa võib olla ette antud. Võisteldakse paljajalu, judo kimanotes. Ühel võistkonnal valged vööd ja valged kimanod, teisel punased vööd ja sinised kimanod.
  3. Võitluse pikkus. Võitlusel on 3 vooru (roundi), proffidel 9 roundi. Iga roundi pikkus 3 minutit.
  4. Punktide jagamine. Võitluse ajal kogutakse punkte. Kellel võitluse lõpuks rohkem punkte, on võitja. Iga matilt alla kukutatud võistleja annab kukutaja võistkonnale ühe punkti. Roundide lõpus mäele jäänud võistlejad toovad igaüks oma võistkonnale kaks punkti. Kui roundi lõpus jääb mäele ainult ühe võistkonna esindaja(d), teenib võistkond lisaks 5 preemiapunkti.
  5. Võitlusekäik:
  • Võistlejad rivistuvad kahele poole matimäge (1m kaugusele mäest). Avaldavad kummardusega austust vastastele. Matš algab kohtuniku vilega. Võistlejad tormavad mäele.
  • Iga roundi esimesel minuti kõlab nn. rünnakumuusika. Rünnakumuusika toob kaasa iga võistkond ise. Kelle muusikat esimesel roundis lastakse, selgitatakse loosi teel. Teises roundis kõlab, esimesel minutil, teise võistkonna muusika ja kolmandas roundis lastakse selle võistkonna muusikat, kes parasjagu juhib.
  • Iga roundi esimesel minutil (muusika ajal) on võimalik kõigil mäelt alla kukutatud võistlejatel mäele tagasi tormata. Iga mäelt langeja toob langetajale punkti. Langenuks loetakse võistlejat, kelle, mistahes kehaosa puudutab mäe alust matti. Iga langemise fikseerib kohtunik vilega ja lipu (punane või valge) tõstmisega.
  • Esimese minuti möödudes rünnakumuusika seiskub, kõlab kong. Edasi võideldakse ilma muusikata. NB! Teisel ja kolmandal minutil maha langenud, ei tohi enam mäele tagasi naasta. Iga roundi lõppedes loetakse kokku, kui palju võistlejaid matile jäi. Iga matile jäänud võistleja toob oma võistkonnale 2 punkti. Kui matile on jäänud ainult ühe võistkonna esindajad, saadakse 5 preemiapunkti. Kõikide roundide punktid summeeritakse. Võidab võistkond, kes kogub rohkem punkte.
  1. Mida teha tohib ja mida ei tohi:
  • Ei tohi lüüa, hammustada, näpistada, kõdistada, kägistada ega ka muul viisil haiget teha. Võib ainult tõugata ja tõmmata (käte ja jalgadega), rulluda, heita.
  • Ei tohi haarata vastast juustest, kõrvadest, ninas, sõrmedest, varvastest ega muudest eriti helladest kohtadest. Võib võtta kinni kimanost (sh. vööst), käest, jalgadest, kehast, peast.
  • Ei tohi matimäel püsti seista. Mäel tuleb maadelda põlvili asendis. Mäelt maha langedes võib liikuda jalgadel.
  1. Matimäe (ruudu) vastasnurkadel on kohtunikud (2 tk.). Kumbki jälgib ruudu kahte külge. Kohtunikel on vile ja kaks lippu (punane ja valge). Vilega ja lipu tõstmisega fikseeritakse iga matilt langeja. Kolmas kohtunik võtab aega ja lööb kongi, kui roundi esimene minut saab täis. Annab märku muusika laskjale (DJ-le). Tema vilega algab ja lõppeb matš. Neljas kohtunik (lauakohtunik) märgib punkte (tabloole). Täidab turniiritabelit.