Ajalugu
2018. aastal algas kooli põhjalik ümberehitus, mille käigus lammutati kooli uue osa kaks korrust ja renoveeritakse kooli vana osa. Ümberehitatud kool valmib 2019. aasta sügiseks.
Seoses riikliku haridusreformiga, lõpetas tegevuse keskkooli osa. Kool jätkas tegevust põhikoolina.
2012. aastast tegutseb kooli juures huvikool, kus on võimalik õppida viiulit ja klaverit ja soololaulu.
Kool kasvas 12-klassiliseks kooliks ja omistati Eduard Vilde nim. Juuru Gümnaasiumi nimetus.
Kuna kool oli õpilastele väikseks jäänud, võeti ette juurdeehituse rajamine. Juurdeehitus valmis 1983. aasta sügiseks. Aasta hiljem valmis võimla.
1967. aastal valmis internaadihoone, mis võimaldas kaugemalt kooli käivatel õpilastel majutuda õppenädalal kooli lähedal.
1965. aastal anti koolile kirjanik Eduard Vilde nimi. Tema üks tähtsamaid teoseid „Mahtra sõda“ kirjeldab kunagisi talurahvarahutusi Mahtras ja selle ümbruses. 1948. aastal koolis avatud samateemalisest muuseuminurgast kasvas välja praegune Mahtra Talurahvamuuseum.
Samal aastal kui lahkus auga välja teenitud pensionile 41 aastat kooli juhtinud Eduard Aus, alustati uut kooliaastat Juuru keskkoolina.
Nõukogude võimu naastes muudeti taas kooli nime – Juuru Mittetäielik Keskkool.
Saksa okupatsiooni ajal jätkas tegevust kool tegevust kui Juuru Alg- ja Täienduskool.
Pärast kommunistlikku juunipööret Tallinnas, vahetus riigis võim – algas Nõukogude I okupatsioon. Kool muudeti Juuru Mittetäielikuks Keskkooliks.
6-klassiliseks algkoolile lisandus 1933. aastal veel täienduskool.
Kool kasvas 4-klassiliseks kooliks.
1915. aastal lõpul valmis Juuru 2-klassilise ministeeriumikooli hoone. Maja ehitati Kadaka talult ostetud krundile. Uude koolihoonesse asusid ümber Juuru-Atla vallakooli ja Maidla vallakooli lapsed ja õpetajad. Avatud koolis tegutses lisaks vallakoolile, esialgu kaks klassi.
19. sajandi alguseks koolide arv kõikjal vähenes ja meile lähim kool asus Kosel (!). Põhja-Eestis õpetasid sel ajal lapsi rändõpetajad. Sajandi keskpaigas olukord aga paranes ja rajati kokku 16 küla- ja vallakooli ajavahemikus 1842-1880 järgemööda: Kasvandu, Pae, Salutaguse, Oblu, Maidla, Seli, Mahtra, Kädva, Ingliste, Juuru- Atla, Pirgu, Järlepa, Purila, Härgla,…Read More
Pärast Põhjasõda algas Veneaeg. 1736. aastast on teada, et Juurus tegutses kihelkonnakool. Ja aastatel 1786-1787 oli kihelkonnas juba 10 kooli: kihelkonnakool Juurus ning mõisa-või külakool Inglistel, Mahtras, Härglas, Maidlas, Hõredal, Järlepas, Umbrus, Kuimetsas ja Palukülas.
Esimesed teated kooli kohta Juurus pärinevad 17. sajandi lõpust, Rootsi ajast. 1687. aastal ilmus Rootsi kuninga Karl XII koolikäsk, mille järgi pidi iga kiriku juures tegutsema kool. 1695. aastast pärineva teate järgi on Juurus valminud kool ja kooli õpetajaks on kohaliku koguduse köster, sealt ka nimetus – köstrikool. Seega on…Read More