Mida tunnevad düslektikud?

Esmaspäeva, 30. oktoobri õhtul osalesid Juuru Eduard Vilde Kooli sotsiaalpedagoog ja HEV-koordinaator Tulika Geimonen ning õppealajuhataja õpetaja Eva Orav Tallinna Keskraamatukogus düsleksia simulatsioonide töötoas. Töötuppa olid oodatud õpetajad ja lapsevanemad kõikjalt Eestist. Simulatsiooni korraldas Eesti Lugemisühing ning vedas Tallinna Ülikooli õppejõud ja logopeed Kadi Lukanenok.

Pooleteise tunni jooksul oli õpetajatel võimalus läbi teha neli simulatsiooni, mis sarnanevad koolis toimuvaga, ja saada aimu, mida tunneb lugemisega hädas olev laps, kes kogeb päevast päeva lugemise tõttu ärevust, pettumust ja ebaõnnestumist. Et õpilasi aidata, on vaja neid mõista ja nende muret märgata.

Esimeses ülesandes sattusid õpetajad mängult õuesõppe käigus rabamatkale, kus tuli täita töölehte segavast ja katkendlikust häältesuminast hoolimata. Ülesande täitmine tundus peaaegu võimatu ja pani mõtlema sellele, kui keeruline võib mõne õpilase jaoks olla keskendumine, kui klassis ei ole vaikne. Selgus, et populaarne õuesõpe ei sobigi kõigile õpilastele. Teine ja kolmas ülesanne keskendusid kirjutamisele. Neljandas ülesandes tuli lugeda olukorras, kus kõik tähed ei ole veel selgeks saanud.

Simulatsioonides osalenud õpetajate meelest oli kogemus huvitav ja mõttemaailma avardav. Nad mõistsid, kui palju peab lugemisraskusega õpilane iga päev õppides vaeva nägema.

Simulatsioonide töötuba korraldas Eesti Lugemisühingu düsleksiaosakond, mis on oma südameasjaks võtnud selle, et kõik Eesti lapsed õpiksid lugema, kirjutama ja arvutama, vaatamata lugemis-, kirjutamis- või arvutamisraskustele. Eesti Lugemisühingust (https://lugemisyhing.ee/dusleksia) saavad lisaks õpetajatele nõu ja abi küsida ka lapsevanemad, kes oma last aidata soovivad.