Elamuslik õppekäik Politsei- ja Piirivalveameti lennusalka

Juuru Eduard Vilde Kooli 8. klassi õpilased said 29. oktoobril 2024. a osa meeldejäävast õppekäigust Politsei- ja Piirivalveameti lennusalka. Seekordse õppekäiguga ei läinud kõik kohe mitte plaanipäraselt, kuid õpilaste endi ettevõtlikkus ja lahendustele orienteeritus viisid meid siiski ägeda tulemuseni.

Õppekäigust oli huvitatud viis poissi kümnest, teised kahjuks loobusid viimasel hetkel, mistõttu pidime bussitranspordi ära ütlema, kuna see oleks olnud meie väikese seltskonna jaoks liiga kulukas. Klassijuhatajana olin valmis plaanist juba loobuma, kuid poisid ei andnud alla. Nad pakkusid erinevate lahenduste hulgas välja, et saaksime minna ühe õpilase ema seitsmekohalise autoga ja tänu sellele jõudsimegi lennusalka. Initsiatiivi ja nutikusega otsustasid nad seda võimalust kasutada, mille üle tunnen tõesti uhkust.

Lennusalk pakkus meile erakordselt põnevat ja põhjalikku programmi. Alustuseks tutvustati meile, milliseid ameteid ja oskusi seal vaja läheb, kus ja kuidas neid omandada saab, samuti erinevat varustust, mida lennuvahendites kasutatakse. Seda kõike eluliste näidete toel. Edasi viidi meid lennusalga territooriumile, kus saime külastada helikopterite angaari – kohad, mis olid ise juba omaette elamuslikud. Seal tutvusime päästekopteri ja selle varustusega, vaatasime päästeoperatsioonide salvestisi ja saime proovida varustust ning vintsimist. Õppisime tundma erinevaid ametikohti: kopteri kapten, piloot, vintsioperaator, pinnaltpäästja ja mehaanik.

Õppekäigu programm oli üles ehitatud nagu üks hästi läbimõeldud koolitund: alustades sissejuhatuse ja teooriaga, järgnes praktiline pool koos mõnusa huumoriga. Soojuskaameraga näidati näiteks situatsiooni, kus pidime tuvastama pildil oleva tegevuse, mis osutus üsna naljakaks. Füüsika teemadel arutasime, mis otstarvet täidab vintsi otsas olev staatilise elektri maandaja. Iga etapp pani õpilasi kaasa mõtlema ja aktiivselt osalema, andes neile võimaluse oma teadmisi ja arusaamist täiendada. Aeg lendas märkamatult. Küsimusele, mida õpilased selle paari tunni jooksul õppisid, vastasid õpilased entusiasmi ja põnevusega. Vastustest oli tunda, et noored olid süvenenud ja hoolikalt kuulanud.

Päeva teise poole veetsime Apollo Ülemiste kinosaalis, kus vaatasime Eesti 100. aastapäevaks valminud mängufilmi „Tõde ja õigus“, mis põhineb A. H. Tammsaare samanimelise romaani esimesel osal. Film tõi päeva esimesele ja väga mehisele poolele tasakaaluks ka tundelisemaid emotsioone, mida noormehed samuti hinnata mõistsid.

Tagantjärele võib öelda, et see oli õppekäik, mille väärtus peitub nii saadud teadmistes ja kogemustes kui ka õpilaste koostöö- ja probleemilahendusoskustes. Otsus minna kasvõi väikese seltskonnaga osutus igati õigeks.

Angela Täpsi

  

Õpilaste kommentaarid

„Minu meelest oli see üks kõige paremaid klassireise üldse!“

Theodor, 14 a

„Kokkuvõttes oli see üks väga lõbus ja huvitav õppekäik, ma loodan, et õpetaja viib meid veel välja uutesse kohtadesse. Mul on ka väga hea meel klassivendade üle, et nad olid linnas nii viisakad ja tundsid reisi vastu huvi.“

Theodor, 14 a

 

„Kõige rohkem mulle meeldis neid videoid vaadata, kus nad inimesi päästsid, kuna tundub lahe kopterist välja hüpata. Kinos me vaatasime „Tõde ja õigust“. Film oli põnev ja üpriski pikk, kuid mitte liiga pikk, et peaks hakkama nt telefonis olema. See film tekitas kurbasid emotsioone, nt kui Andres koera keeva veega viskas või Piibli nimel valetas. Üldiselt oli väljasõit tore ja põnev.“

Jan Siim, 15 a

 

„Sain teada, et neil on seal kõik eluks vajalik: magamistoad, saunad, jõusaal ja nad saavad endale seal ise süüa teha.“

Rasmus, 14 a

 

„Mulle väga meeldis „Tõde ja õigus“. Seda oli põnev vaadata ja teada saada, kuidas vanasti asjad olid ja kuidas inimesed võivad ajaga muutuda.“

Rasmus, 14 a

 

„Vaatasime slaidiesitlust ja pärast seda läksime angaari, kus näidati koptereid ja varustust. Räägiti, milliseid töövahendeid ja kuidas kasutatakse. Sealne varustus on väga kallis.“

Rinaldo, 15 a

 

„Kui ma ei oleks haige olnud, oleksin ma osalenud, sest ma arvan, et sellest õppekäigust said teised palju uusi teadmisi. Hea viis, kuidas mina sain teada, mida nad õppekäigul tegid, oli piltide pealt, mida õpetaja tegi ja klassis näitas.“

Kristofer, 14 a

 

„Mina ei käinud, aga kuulsin neilt, kes käisid, et õppekäik oli hea ja nad jäid rahule. Väljasõit tundus põnev ja kahju, et minna ei saanud.“

Egon, 15 a