Juuru kooli lugu
1241. aastast pärinev Taani Hindamisraamat märgib esmakordselt Juuru kihelkonda ja siinseid külasid, sealhulgas ka Juurut (Juriz). Haridusajalugu aga nii kaugele ei ulatu. Siiski on koolihariduse lugu Juuru kihelkonnas muljetavaldav.
Koolihariduse algus Juuru kihelkonnas
Esimesed teated kooli kohta Juurus pärinevad 17. sajandi lõpust, Rootsi ajast. Nimelt 1695. aastast pärineva teate järgi on Juurus valminud kool ja kooli õpetajaks on kohaliku koguduse köster, sealt ka nimetus – köstrikool. Seega on juba üle 300 aasta siinmail lapsi õpetatud.
Järgnevate aastate kohta on andmed üsna lünklikud või hoopis puuduvad. Pärast Põhjasõda algas Veneaeg. 1736. aastast on teada, et Juurus tegutses kihelkonnakool. Ja aastatel 1786-1787 oli kihelkonnas juba 10 kooli: kihelkonnakool Juurus ning mõisa-või külakool Inglistel, Mahtras, Härglas, Maidlas, Hõredal, Järlepas, Umbrus, Kuimetsas ja Palukülas.
19. sajandi alguseks koolide arv kõikjal vähenes ja meile lähim kool asus Kosel (!). Põhja-Eestis õpetasid sel ajal lapsi rändõpetajad. Sajandi keskpaigas olukord aga paranes ja rajati kokku 16 küla- ja vallakooli ajavahemikus 1842-1880 järgemööda: Kasvandu, Pae, Salutaguse, Oblu, Maidla, Seli, Mahtra, Kädva, Ingliste, Juuru-Atla, Pirgu, Järlepa, Purila, Härgla, Paluküla ja Vaopere.
Vallakoolist gümnaasiumini
Juuru-Atla vallakool asutati 1871. aastal, ent koolihoone valmis ise tõenäoliselt alles aastatel 1874-1875. Kool asus Atla külas Tutu talust eraldatud maadel (praegusest koolist 1,5 km kaugusel ida suunas). Hoones oli üks suur klassituba, köök ja õpetajate toad. Koolis käis üle 30 lapse. Hoone lammutati 1930. aastatel. Kooli asukohta tähistab mälestuskivi.
1915. aastal valmis Juuru ministeeriumikooli hoone. Maja ehitati Kadaka talult ostetud krundile. Uude koolihoonesse asusid ümber Juuru-Atla vallakooli ja Maidla vallakooli lapsed ja õpetajad. Uues koolihoones algas õppetöö 15. november 1915, mistõttu peetakse seda kuupäeva ka Juuru Eduard Vilde Kooli sünnipäevaks. Avatud koolis tegutses esialgu kaks klassi, mis 1922. aastaks kasvas aga juba 6-klassiliseks algkooliks, millele 1933. a lisandus veel täienduskool.
1944. aastast tegutses koolimajas Juuru Mittetäielik Keskkool ja 1957. aastast Juuru Keskkool. 1965. aastal anti koolile kirjanik Eduard Vilde nimi. Tema üks tähtsamaid teoseid „Mahtra sõda“ kirjeldab kunagisi talurahvarahutusi Mahtras ja selle ümbruses. 1948. aastal koolis avatud samateemalisest muuseuminurgast kasvas välja praegune Mahtra Talurahvamuuseum.
1967. a valmis internaadihoone, 1983. a kooli juurdeehitus ja aasta hiljem võimla. 1998. a sügisest oli kool gümnaasum, Ed. Vilde nim. Juuru Gümnaasium, 2014. aastast on aga põhikool, Juuru Eduard Vilde Kool. 2012. aastast tegutseb kooli juures ka Huvikool.
| 1915 – 1916 | Julius Kippar |
| 1916 – 1957 | Eduard Aus |
| 1957 – 1976 | Erich Kingsepp |
| 1976 – 1977 | Anne Minn (kt) |
| 1977 – 1993 | Juhan Märjama |
| 1993 – 1994 | Peep Vahtrik |
| 1994 – 2000 | Toomas Malva |
| 2000 – 2002 | Nele Aus |
| 2002 – 2007 | Sirje Laansoo |
| 2007 – 2011 | Hannes Vald |
| 2011 – 2017 | Sirje Kautsaar |
| alates 2017 | Kalle Kõiv |